Müügiesindaja, administratsiooniametnik ja juhataja jalutavad lõunale ja leiavad antiikse õlilambi. Nad hõõruvad seda ja Džinn tuleb välja. Džinn ütleb: „Igaüks võib esitada ühe oma soovi, mille ma täidan.“ „Mina esimesena! Mina esimesena!“ ütleb administratsiooniametnik. „Ma tahan olla Bahama saarel, sõita kiirpaadiga ja olla ilma ühegi mureta enda elus.“ Pahh! Ja ta kaob. „Mina järgmisena! Mina järgmisena!“ ütleb müügiesindaja, „Ma tahan olla Havail, lõõgastuda rannal oma isikliku massööriga, lõputu hulga Piňa Coladaga ja oma armastatuga.“ Pahh! Ka tema kaob. „Hea küll, nüüd on sinu kord“ ütleb Džinn juhatajale. Juhataja ütleb: „Ma tahan neid kahte lõunaks tagasi kontorisse.“
Loo moraal: Alati lase oma ülemusel esimesena rääkida.
Preester pakkus nunnale küüti. Nunn astus autosse ja ristas oma jalad, lastes oma rüül paljastada ühe sääre. Preester põhjustas napilt liiklusõnnetuse. Auto üle kontrolli saanud, libistas ta õrnalt oma käe nunna jalale.
Nunn ütles: „Isa, mäletate psalmi 129?“ Preester eemaldas oma käe, kuid käiku vahetades pani käe uuesti jalale. Nunn ütles uuesti: „Isa, kas te tõesti ei mäleta psalmi 129?”
Preester vabandas ning ütles: „Vabandust, õde, kuid iha on raske kontrollida.“ Jõudes nunnakloostrisse, ohkas nunn raskelt ja läks oma teed.
Preester kiirustas kirikusse jõudes otsima psalmi 129, mis ütles: „Jätka ja otsi kõrgemalt, küll leiad õnnistust.“
Loo moraal: Kui sa ei ole oma tööasjades korralikult informeeritud, võid sa maha magada suure võimaluse.
Tramm Tallinnas tipptunnil, puupüsti rahvast täis. Noormees surutud kena naisterahva vastu. Ühel hetkel noormees punastab ning kogeleb: "Ee, see ei ole see mis te mõtlete. Meil oli nimelt täna palgapäev ning mul on püksitaskus rulli keeratud kuupalk."
Näitsik nähvab selle peale: "No muidugi, ja peale peale Vabaduse väljakut pandi teile palka juurde?"
No comments:
Post a Comment