KUI PÄEV LÄHEB TEELE

Kui mu ukse taga peatud,
võiksid seda praotada.
Küllap näeksid - juba kaua
tahan rõõmu jaotada.
Tead ju küll,
ainult sulle, ainult täna
oskan südant paotada.

Kas sa tead, et juba ammu
pole sa siin kambris käind?
Akna taga mitmeid kordi
raagus puu on lehte läind
Aga näib:
nagu sina, nii ka kevad
polegi siit ära käind.

Kui päev läheb teele,
öö tuleb alla,
täidab me toad ja jälle on,
ja jälle on silmad kinni ja valla.
Vaikus on käes, on käes, me käes.

Mis päev tuleb eile,
kus oli homme,
kadunud lõpp ja algused.
Kui hommik on käes, et lahku meid viia,
pole meid siin, pol siin, pole siin.

Kui mu ukse taga peatud,
julge seda paotada.
Kõik mu üksi oldud päevad
võin su ette laotada.
Tead ju ka,
milleks kõike, milleks kohe
leida ja siis kaotada.

Jään Tätte

Ärkamine

    Keel kõneleb kõiksusega.
    Ja inimlaps kuulatab.
    Ta sündivasse ei sega.
    Ta loodab ja luuletab.
 
    Veel päevasüdame särast
    ta põsed on põlemas ---
    või purpurmõtete pärast,
    mis puhkenud mõlemas?
 
    Teist inimlast hüüab, kutsub
    ta laulsõna hääleta,
    mis valgel paberil tuksub.
    Ja kõik on nii ääreta.

Doris Kareva

Vaikivad trollid

Elasid kolm
trolli - kolli
üksildasel
kõrgel mäel.
Järgemööda
tuhat aastat
olid vakka
iga päev Ükskord
pagan teab mispärast
kostis mäe seest
kõva müts, selle järel
mürin - kolin.
”Kes seal kollab?”
küsis üks. Mürin vaibus.
sajaks aastaks
pooleli jäi
mäe peal jutt.
Lõpuks teine
justkui ärkas,
vastas talle:
“See on mutt.” Jälle trollid
sada aastat
olid vakka
nagu puud.
Kolmas tõusis:
“Head aega!
Mulle ei meeldi
lobasuud.”

Norra laste rahvalaul

Ta tuli, et minna

Teadsin...
Ühel hommikul midagi avamata
mitte midagi ette lugemata
tõusin üles ja lihtsalt teadsin.
Ei olnud mul vaja raamatuid ega pilte
ei olnud mul vaja ei raadiot ega silte. 

Tõusin üles ja lihtsalt teadsin...
teadsin, et kevad käes.
Siis jooksin õue ja vaatasin ringi-
kõikjal oli näha ta muutlikke silmi
teadsin, et tuleb kord see päev
mil ma seda kõike näen! 

Kõik peavad minema et tulla tagasi.
Ka kevad läks ja nüüd on ta tagasi.

TALVEL JU PRIIUSERÜÜTLEID EI KOHTA*

1. kuigi mõnikord tahaks, tahaks öelda, et jää, palun jää , aga ei, ma ei suuda. mõnikord tahaks tõepoolest, et sa jääksid, mõnikord tahaks kasvõi, et sa tuleksid.
2. tule homme, sest täna ma vihkan sind. tule täiskuuneljapäeval. tule. tule julgelt, ma näitan sul' lille / väike prints mis kord minule tõi / oskad olla sa lilleks ja end kinkida mulle /muuta sinugi ohakaks võin*
3. sa tuled. et rääkida? kuulata? lihtsalt olla, et saaks taas ühe üksildase päeva õhtusse, et saaks taas elatud päeva eest risti kirja? ma ei tea. ma ei hooligi*. pole minu asi.
4. ma olen justkui nukk või nagu koer, kes vaid mehaaniliselt saba liputab.
5. aga ma ei tahagi midagi muud, kui vaid eksisteerida. sinu jaoks, kellegi jaoks. siis jääb vähemalt endalegi mõnikord mulje, et ma siiski hoolin. suudan hoolida.

When are the Twelve Days of Christmas?

When are the Twelve Days of Christmas? vaat siis... lühidalt öeldes jõululaupäevast kolmekuningalaupäevani (eelõhtuni)... vot....

12 Days of Christmas illustreeritud kujul Origin and meaning