Thursday, 4 June 2015

Ärkamine

    Keel kõneleb kõiksusega.
    Ja inimlaps kuulatab.
    Ta sündivasse ei sega.
    Ta loodab ja luuletab.
 
    Veel päevasüdame särast
    ta põsed on põlemas ---
    või purpurmõtete pärast,
    mis puhkenud mõlemas?
 
    Teist inimlast hüüab, kutsub
    ta laulsõna hääleta,
    mis valgel paberil tuksub.
    Ja kõik on nii ääreta.
Doris Kareva

Kahe rännumehe tee

Kahe rännumehe tee viis mööda jõest Kaldal kaunis neiu valas pisaraid Neiu ütles: ei saa üle Emajõest Aga mehed sellest niig...