Ta vaikib, su Õpetaja

Ta vaikib, su Õpetaja.
Üks kiirgus on lakanud.
Tee viib läbi hilise aja,
kus õhtu on hakanud.

See õhk, see kellade kaja,
see kõlaks kui viimne kord.
All hiilgava taevaraja
sa korraga oled orb.

Kõik möödub --- jõgi ja maja
ja murdund ladvaga mänd.
Ta vaatab, su Õpetaja.
Pikk pilvede palveränd.

Doris Kareva

In memoriam Enn Keernik

Just listening ...

Pannkoogid.

Tean, et mõnele on pannkoogid lausa igapäevased, aga mina tegin neid täna esimest korda. Ja kohalik degustaator (üks 1. klassi poiss) kiitis need heaks (ta küll oli oma sõnades lahkem, ent jäägem siiski tagasihoidlikuks).

Tarkuse päeva puhul.

On ilus vikerkaar? Näete? Väga hea, siis teil ikka on võime ilusat näha. Need, kes näevad vaid udu, vaadake hoolega. Mina näen ilusat vikerkaart, udu lisab kergelt müstilisust... kui nii võib öelda. Ikka näete vaid udu? Jumal teiega! Teistele aga edu!

Aga tegelikult tahtsin ma öelda, et meie põnn läheb kooli. Ei, mitte lõpuks, vaid juba! Aeg lendab, kui tiibu ei kärbita. Kuid ajal ei saagi tiibu kärpida, sest ta on nii kiire, teda ei saa keegi kätte. Ja ehk ongi hea, muidu seisaks kõik paigal ja ei oleks midagi uut ilma peal. Jajaa. Kogu aeg uus on ka paha, on neid, kes nii ütlevad. Tuletagem siiski meelde - kõik uus on ammu unustatud vana.

Ma ehk ei ole nõus selle "kõik" osaga, aga muidu küll. Lühidalt, mulle meeldib, et aeg lendab. On mida oodata - iga uut päeva. Ja nüüd veelgi rohkem, mida Tristan koolis õpib, kuidas mina tema juhendamisega hakkama saan, kas mina oskan tema ülesandeid (mitte ette teha, aga lihtsalt, kas ma oskan). Ning kas ma oskan toeks olla... Põnev ja hirmutav üheaegselt, pigem siiski põnev.

Tähtis päev on seekord 2. september. Aga Tarkuse päeva tähistame ikka õigel päeval, emad organiseerivad lausa pidu sel puhul. Tore.

Kõigile, kelle võsuke kooli läheb õnne ja rõõmu!

Be Good

Üle pika aja sai jälle ühel Jazzkaare kontserdil käidud. Koos naisega. Häbi küll tunnistada, aga vist esimene tõelise kontserdi moodi üritus meie ühise ... 12 aasta jooksul. Hea küll. Aga seda toredam oli. Esineja oli Gregory Porter, põhiliselt oma albumilt Bee Good

Ilma peal

Sai ilma peale mindud. Kodu Tartus on naiste hooleks, poiss on ämma juures, ise olen veel ämma venna katuse all. Üürileping on küll sõlmitud oma korterile, aga ennem ei maksa sinna minna, kui saab sõlmitud elektrileping, sest ilma särtsuta on külm, pime ja ei saa sooja sööki teha. Ning puudub ka ülevaade maailma asjadest.

Töö Tartus peab jääma kaugemasse tulevikku. Esialgu järgime Uljanovi kurikuulsaid sõnu - "Õppida, õppida, õppida." Ehk kogenud mehe järgi käia ja tema järgi teha. Siis alles (paari-kolme-nelja kuupärast) on mõeldav, et saan Tartu tagasi ja seal kandis hooldustöid tegama hakata.

Seni aga tuleb lahus olevat peret kuidagi koos hoida. Loodame. Teeme. ...ME!

Pildikesi lapsepõlvest.

Kohe päris enda joonistus. Ühelt karbikaanelt. Kui vaid oskaks öelda aasta arvu, aga väga usutavalt miski 80-date kesk- või lõpp-paiku.

Minu isa oli ühel hetkel ka piimaauto juht.

Epiloog.

Hea, et olid mul olemas.
Olid mulle ema eest.
Head teed vanaema!

Sinu pojapoeg.

Seenele!

Öeldi: Sõida seenele!
Võtsin rahva peale ja sõitsingi!

Suurel mäel

Tristan tahtis sel aastal juba ise suurema mäe peale kelgutama minna. Me siis läksime. Lauluväljakule (Tartus).
üks videoke ka, kus ta koos emmega kelgul on.

Nojahh :D

Hajutamaks üldsuse võimalikku valesti mõistmist, pean ütlema järgnevat:

EI! Ma ei saa veel lähiajal isaks :p Tahtmine on, aga samas on ka hirm selle hiiglama suure vastutuse ees.

Just for Dad: Becoming a Dad

Just for Dad: Becoming a Dad - vaat selline sait.... võiks isegi huvi pakkuda... Võtan ükskord põhjalikult ette ja loen läbi

While it’s true that she’s having the baby and she’s the one whose belly is growing, there’s lots for Dad to do during this exciting and sometimes confusing time.

Vastukäik

... Tuli sealt, kust ei osanudki eriti oodata - nimelt võttis Pille pika Viljandi-Tartu vahelise tee läbida, et mulle külla jõuda. Aga küllap ta kartis (huvitav, mida?) ja seega võttis ette ka ühe kõrvalepõike ning meelitas Kajagi kaasa. Ilmselt jah julgustuseks. (irw). Meie siin aga valmistusime ennem neid ikka vastu ka võtma - käisime tiiru turul ja kodus tegime neile kartuli-hakkliha vormi, kõrvale Pereleiva minilihapirukaid. Pikk tee vist oli väsitav, sest kogu värk sai nahka pandud.

Aga nii tore oli siiski neid mõlemaid näha, meenutamist vähe, aga juttu jätkus kauaks.

Pille kiusamine

... sai ette võetud, täies mahus ja rõõmuga. Nimelt teostasime ammuse "ähvarduse" - läksime Pillele külla. Paras ettehoiatamise aeg oli ka... irw... eelmisel õhtul ütlesime, et tuleme ja... ega ta palju virisenudki, küllap kirus natuke vist, omaette, kuigi meie ei kuulnud ja meie juuresolekul käitus üsna rõõmsalt... miks ka mitte lõbus olla - kui ikka näha rahvast, kellega nii mõndagi läbi elatud ja keda pole pikalt näinud....

Küllap lisas meie külaskäik (minu ja Liina) tema ja ehk ka tema laste elusse natuke päikest juba sombustel ja vihmastel päevadel.

Et siis tuldi külla ka...

külla tuldi küll muidugi (nagu ikka) oma kasu eesmärgil... nohh, nii öelda.. sai alguse sellest, et Catha'l (või ka Siimul, ei tea) läks järsku esmaspäeval vaja kõvakettast, mille mina olin juba augustis laenanud, et ma saaks enda arvutit upgradedes (hääldage, muide, kuidas tahate) natukene andmetest tagavarasid hoida kuskil ajutiselt. nojahh... lühidalt - ammu minu käes... aga kellelgi pole aega ega mahti kummalegi külla minna, mingil põhjusel siiski õnnestus mul nad meile külla meelitada... kahtlustan, et põhjuseid oli vähemalt kaks... ei.. mitte meie.. kuigi.. mine tea... ahh, enivei.. põhjused olid siis HDD ja.. mis te arvate? ehee.. ei arva te midagi - lasanje oli, Liina nimelt lubas teha seda... hmm.. kugi süüdi selles olen vist mina... hmmm...

seega tulid külla, tõid kooki, sõime, jõime, vestlesime maast ja ilmast ja Catha uuest tööpostist (migratsioonipolitsei, nagu vist lühidalt kokku võis võtta) ahjaa.. jõime ikka karskeid värke - morss, tee, kohv, vesi. mängisime natuke isegi focust. ok.. ja lõpetuseks üks kiire labürint ka. ning siis oligi nende ära saatmine.. muig.. koju muidugi, st meie saatsime nad oma boksi välisukseni ja edasi, ma usun, said nad ise ka edukalt hakkama... igatahes tundub, et koju nad jõudsid.

hmmm.. aitab ka vist kirjutamisest.. ongi tänaseks liiga palju saanud... eee.. ää...

lobamoklus on vist külge hakkanud....

Nädalavahetuseks maale

Taas on käes aeg, kui peaks minema maale oma vanavanematele külla, neid ehk natukene aidatagi... näis, kas ongi enam midagi seal teha. Liina tegi siin Catha abiga mingise Tupperware nõude esitluse... Head nõud on, ei vaidle sellevastu, aga kui saaks neid poest osta ilma selle perenaise-turustamise värgita, võiksid nood palju odavamad olla, ehk see, mis ma öelda tahan, kõlab miskipärast inglise keeles paremini - OVER PRICED! Ehh, ok.. aitab hädaldamisest.

Kes seda üldse loevad, siis tublid olete, ma loodan, ja tervitage iseendid minu poolt.