Ilma peal

Sai ilma peale mindud. Kodu Tartus on naiste hooleks, poiss on ämma juures, ise olen veel ämma venna katuse all. Üürileping on küll sõlmitud oma korterile, aga ennem ei maksa sinna minna, kui saab sõlmitud elektrileping, sest ilma särtsuta on külm, pime ja ei saa sooja sööki teha. Ning puudub ka ülevaade maailma asjadest.

Töö Tartus peab jääma kaugemasse tulevikku. Esialgu järgime Uljanovi kurikuulsaid sõnu - "Õppida, õppida, õppida." Ehk kogenud mehe järgi käia ja tema järgi teha. Siis alles (paari-kolme-nelja kuupärast) on mõeldav, et saan Tartu tagasi ja seal kandis hooldustöid tegama hakata.

Seni aga tuleb lahus olevat peret kuidagi koos hoida. Loodame. Teeme. ...ME!

Vastukäik

... Tuli sealt, kust ei osanudki eriti oodata - nimelt võttis Pille pika Viljandi-Tartu vahelise tee läbida, et mulle külla jõuda. Aga küllap ta kartis (huvitav, mida?) ja seega võttis ette ka ühe kõrvalepõike ning meelitas Kajagi kaasa. Ilmselt jah julgustuseks. (irw). Meie siin aga valmistusime ennem neid ikka vastu ka võtma - käisime tiiru turul ja kodus tegime neile kartuli-hakkliha vormi, kõrvale Pereleiva minilihapirukaid. Pikk tee vist oli väsitav, sest kogu värk sai nahka pandud.

Aga nii tore oli siiski neid mõlemaid näha, meenutamist vähe, aga juttu jätkus kauaks.

Pille kiusamine

... sai ette võetud, täies mahus ja rõõmuga. Nimelt teostasime ammuse "ähvarduse" - läksime Pillele külla. Paras ettehoiatamise aeg oli ka... irw... eelmisel õhtul ütlesime, et tuleme ja... ega ta palju virisenudki, küllap kirus natuke vist, omaette, kuigi meie ei kuulnud ja meie juuresolekul käitus üsna rõõmsalt... miks ka mitte lõbus olla - kui ikka näha rahvast, kellega nii mõndagi läbi elatud ja keda pole pikalt näinud....

Küllap lisas meie külaskäik (minu ja Liina) tema ja ehk ka tema laste elusse natuke päikest juba sombustel ja vihmastel päevadel.

Et siis tuldi külla ka...

külla tuldi küll muidugi (nagu ikka) oma kasu eesmärgil... nohh, nii öelda.. sai alguse sellest, et Catha'l (või ka Siimul, ei tea) läks järsku esmaspäeval vaja kõvakettast, mille mina olin juba augustis laenanud, et ma saaks enda arvutit upgradedes (hääldage, muide, kuidas tahate) natukene andmetest tagavarasid hoida kuskil ajutiselt. nojahh... lühidalt - ammu minu käes... aga kellelgi pole aega ega mahti kummalegi külla minna, mingil põhjusel siiski õnnestus mul nad meile külla meelitada... kahtlustan, et põhjuseid oli vähemalt kaks... ei.. mitte meie.. kuigi.. mine tea... ahh, enivei.. põhjused olid siis HDD ja.. mis te arvate? ehee.. ei arva te midagi - lasanje oli, Liina nimelt lubas teha seda... hmm.. kugi süüdi selles olen vist mina... hmmm...

seega tulid külla, tõid kooki, sõime, jõime, vestlesime maast ja ilmast ja Catha uuest tööpostist (migratsioonipolitsei, nagu vist lühidalt kokku võis võtta) ahjaa.. jõime ikka karskeid värke - morss, tee, kohv, vesi. mängisime natuke isegi focust. ok.. ja lõpetuseks üks kiire labürint ka. ning siis oligi nende ära saatmine.. muig.. koju muidugi, st meie saatsime nad oma boksi välisukseni ja edasi, ma usun, said nad ise ka edukalt hakkama... igatahes tundub, et koju nad jõudsid.

hmmm.. aitab ka vist kirjutamisest.. ongi tänaseks liiga palju saanud... eee.. ää...

lobamoklus on vist külge hakkanud....