Kahe rännumehe tee viis mööda jõest
Kaldal kaunis neiu valas pisaraid
Neiu ütles: ei saa üle Emajõest
Aga mehed sellest niigi aru said
Noorem rändur võttis neiu kätele
Üle jõe ta viis ja pani kaldale
Tuli tagasi ja kuivatades end
Ütles teisele: meil aeg on minna vend
Paari tunni järel küsis teine mees:
Kas sa puhas oled oma südames
Kas ei toonud sulle patumõtteid see
Kui sa neiu viisid süles üle vee
Noorem rändur seisma jäi ja ütles nii:
Jätsin neiu mitu tundi tagasi
Mina neiu panin maha ammugi
Sina kannad teda ikka edasi