Kahe rännumehe tee

    Kahe rännumehe tee viis mööda jõest
    Kaldal kaunis neiu valas pisaraid
    Neiu ütles: ei saa üle Emajõest
    Aga mehed sellest niigi aru said
    
    Noorem rändur võttis neiu kätele
    Üle jõe ta viis ja pani kaldale
    Tuli tagasi ja kuivatades end
    Ütles teisele: meil aeg on minna vend
    
    Paari tunni järel küsis teine mees:
    Kas sa puhas oled oma südames
    Kas ei toonud sulle patumõtteid see
    Kui sa neiu viisid süles üle vee
    
    Noorem rändur seisma jäi ja ütles nii:
    Jätsin neiu mitu tundi tagasi
    Mina neiu panin maha ammugi
    Sina kannad teda ikka edasi

Juhan Viiding

Haiku Mart Raua kogust “Kõik siin maailmas” (1980)

Lumi armastab maad.
On truu talle surmani.
Kevadeni.

KUI PÄEV LÄHEB TEELE

Kui mu ukse taga peatud,
võiksid seda praotada.
Küllap näeksid - juba kaua
tahan rõõmu jaotada.
Tead ju küll,
ainult sulle, ainult täna
oskan südant paotada.

Kas sa tead, et juba ammu
pole sa siin kambris käind?
Akna taga mitmeid kordi
raagus puu on lehte läind
Aga näib:
nagu sina, nii ka kevad
polegi siit ära käind.

Kui päev läheb teele,
öö tuleb alla,
täidab me toad ja jälle on,
ja jälle on silmad kinni ja valla.
Vaikus on käes, on käes, me käes.

Mis päev tuleb eile,
kus oli homme,
kadunud lõpp ja algused.
Kui hommik on käes, et lahku meid viia,
pole meid siin, pol siin, pole siin.

Kui mu ukse taga peatud,
julge seda paotada.
Kõik mu üksi oldud päevad
võin su ette laotada.
Tead ju ka,
milleks kõike, milleks kohe
leida ja siis kaotada.

Jään Tätte

Ärkamine

    Keel kõneleb kõiksusega.
    Ja inimlaps kuulatab.
    Ta sündivasse ei sega.
    Ta loodab ja luuletab.
 
    Veel päevasüdame särast
    ta põsed on põlemas ---
    või purpurmõtete pärast,
    mis puhkenud mõlemas?
 
    Teist inimlast hüüab, kutsub
    ta laulsõna hääleta,
    mis valgel paberil tuksub.
    Ja kõik on nii ääreta.

Doris Kareva

Ta vaikib, su Õpetaja

Ta vaikib, su Õpetaja.
Üks kiirgus on lakanud.
Tee viib läbi hilise aja,
kus õhtu on hakanud.

See õhk, see kellade kaja,
see kõlaks kui viimne kord.
All hiilgava taevaraja
sa korraga oled orb.

Kõik möödub --- jõgi ja maja
ja murdund ladvaga mänd.
Ta vaatab, su Õpetaja.
Pikk pilvede palveränd.

Doris Kareva

In memoriam Enn Keernik

Rahulikke jõulupühi!

Lumehelbeke

Lumehelbeke
tasa, tasa
liugleb aknale,
tasa... tasa...

Nagu viibiks ta
tasa, tasa,
mõtles tulles ka:
tasa, tasa!

Miks nii tuksud, rind?
Tasa, tasa!
Rahu otsib sind -
tasa, tasa...

Juhan Liiv 

Veereva elu ragin

veereva elu ragin
kõik ikka igavikku
puutrepi tuttav nagin
ma kohtan päkapikku
männimetsas homme
kell kolmveerand 12
ja meil on kena komme
suudelda teineteist
puude tüved on soojad
soe on päkapikk
kusagil on looja
miski on igavik

Juhan Viiding

Harjumused ehk ka püha hajameelsus

Harjumuste ori. [turtsatus] Tulen tööle tavaliselt bussiga. Täna tulin autoga. Õhtul vaatan bussiaegu, et ei peaks bussipeatuses kaua passima. Ootan klassis ilusti aega täis. Lähen peatuse suunas. Parklas lähen mööda autost - näe, kellelgi täpselt sama auto kui minulgi - nojahh.. peabki olema! See ju minu auto. [naer]

Vaikivad trollid

Elasid kolm
trolli - kolli
üksildasel
kõrgel mäel.
Järgemööda
tuhat aastat
olid vakka
iga päev Ükskord
pagan teab mispärast
kostis mäe seest
kõva müts, selle järel
mürin - kolin.
”Kes seal kollab?”
küsis üks. Mürin vaibus.
sajaks aastaks
pooleli jäi
mäe peal jutt.
Lõpuks teine
justkui ärkas,
vastas talle:
“See on mutt.” Jälle trollid
sada aastat
olid vakka
nagu puud.
Kolmas tõusis:
“Head aega!
Mulle ei meeldi
lobasuud.”

Norra laste rahvalaul

Lahkühtimine - Artur Alliksaar

Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Sa oled laulev naine, mina vaht.
Sa oled valvamine, mina uni.
Ma olen leek ja sina toitev taht.

Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Hell luule oled, mina jõhker tuul.
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
neist viljadest, mis küpsenud su puul.

Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina olen lend.
sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.

Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.

Sa oled jõgi, mina olen kaldad.
Sa sigined ürgelamuste soost.
Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad,
pean mina kohe varisema koost.

Sa oled ese, mina sinu vari.
Ma olen vaev ja sina oled troost.
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari.
...kaks sõna hääbumatust muinasloost...

Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast - Karl Ristikivi

Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast,
toidetud mullast ja veest, õhu ja päikese poeg,
tule ja südame värvi, elu side eluga,
tarduda kiviseks linnuseks?

Kuidas võib laul, ilma et kordagi vaikiks,
kaotada viisi ja sõnad, hanguda tähtede reaks?
Kuidas tantsivad jalad kaovad sammude kajaks
kummaliselt murtud rütmiga?

Oli kunagi keegi,
kes tundis metamorfooside saladust.
Temast sai pagulane.

Homme astume laeva ja sõidame teise randa,
mitte et võimatut püüda --- meri ja müürid on üks.
Pageda sellest, mis olnud, asjatuks kuulutas tarkus.
Isegi rumalus teab, et tulevik jääb.

Aeg - Artur Alliksaar

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Just listening ...

The Importance of Saying Thank You, and Why You Should Say It Often.

"I'm telling You where I'm insecure bu asking You to 'praise' me."

Originaal Lifehacker'is

Kas nüüd kompliment või solvang

"Kurat küll! Sina ja Peetso olete ühesugused, teid ei saa teemalt kõrvale juhtida. Teised õpetajad lähevad kergemini õnge ja hakkavad muust rääkima."

Võtame komplimendina

Tasutud vaev

Neli tundi pingsat ettevalmistust, neli aastat õppimist ja töötamist - ning 40 minutiga õpilastele ära räägitud.

Pannkoogid.

Tean, et mõnele on pannkoogid lausa igapäevased, aga mina tegin neid täna esimest korda. Ja kohalik degustaator (üks 1. klassi poiss) kiitis need heaks (ta küll oli oma sõnades lahkem, ent jäägem siiski tagasihoidlikuks).

Tarkuse päeva puhul.

On ilus vikerkaar? Näete? Väga hea, siis teil ikka on võime ilusat näha. Need, kes näevad vaid udu, vaadake hoolega. Mina näen ilusat vikerkaart, udu lisab kergelt müstilisust... kui nii võib öelda. Ikka näete vaid udu? Jumal teiega! Teistele aga edu!

Aga tegelikult tahtsin ma öelda, et meie põnn läheb kooli. Ei, mitte lõpuks, vaid juba! Aeg lendab, kui tiibu ei kärbita. Kuid ajal ei saagi tiibu kärpida, sest ta on nii kiire, teda ei saa keegi kätte. Ja ehk ongi hea, muidu seisaks kõik paigal ja ei oleks midagi uut ilma peal. Jajaa. Kogu aeg uus on ka paha, on neid, kes nii ütlevad. Tuletagem siiski meelde - kõik uus on ammu unustatud vana.

Ma ehk ei ole nõus selle "kõik" osaga, aga muidu küll. Lühidalt, mulle meeldib, et aeg lendab. On mida oodata - iga uut päeva. Ja nüüd veelgi rohkem, mida Tristan koolis õpib, kuidas mina tema juhendamisega hakkama saan, kas mina oskan tema ülesandeid (mitte ette teha, aga lihtsalt, kas ma oskan). Ning kas ma oskan toeks olla... Põnev ja hirmutav üheaegselt, pigem siiski põnev.

Tähtis päev on seekord 2. september. Aga Tarkuse päeva tähistame ikka õigel päeval, emad organiseerivad lausa pidu sel puhul. Tore.

Kõigile, kelle võsuke kooli läheb õnne ja rõõmu!

Be Good

Üle pika aja sai jälle ühel Jazzkaare kontserdil käidud. Koos naisega. Häbi küll tunnistada, aga vist esimene tõelise kontserdi moodi üritus meie ühise ... 12 aasta jooksul. Hea küll. Aga seda toredam oli. Esineja oli Gregory Porter, põhiliselt oma albumilt Bee Good

Kopramängud

Sai kevadist kobrast mängitud. Saag ja kirves ja 4 inimest.